it's sad how peopel you grow up with just isn't there anymore...Me kasvame, me elame, me mängime, me naudime, me sureme... See kõik on nii arusaamatu, kuidas saab 18 aastane poiss minna ujuma ja sealt mitte tagasitulla... Me mängisime lapsepõlves, me naersime koos, me olime väikesed koos, me kasvasime lahku, me kõik läksime omateed, me käisime koos koolis mõnedaastad ja meie teed läksid lõplikult lahku... Meil ei ole kunagi võimalust vanuaegu koos meenutada, me ei saa naerda lapsepõlveüle, me ei saa...
Sa olid ja läksid, kuid ma mäletasin sind alati ja tean, et jään ka edasi mäletama, see kõik oli shok... Ma loodan, et sul on seal hea, ja kui kunagi näeme, siis mängime :)
Posts
0 comments:
Post a Comment